Mis on jala seenhaigus?
Jala seenhaigus (tuntud ka kui tinea pedis, jalalaba seenhaigus, sportlase või atleedi jalg) on väga nakkav seeninfektsioon, mis mõjutab enamasti jalgade nahka, kuid võib levida ka varbaküüntele ja isegi kätele.
See infektsioon levib kergesti otsesel kokkupuutel nakatunud isikuga, seentega saastunud voodipesu, rätikute või riietega kokkupuutel või kui kõnnite paljajalu üldkasutatavates kohtades, nagu spordisaalid, ujulad, ühised duširuumid ja riietusruumid. Teil on suurem risk nakatuda jala seenhaigusesse, kui teie jalgade nahk on kahjustatud või kui teil on märjad või higised jalad. Seen vohab hästi soojades ja niisketes tingimustes, mistõttu peaksite vältima niiskete sokkide ja jalatsite kandmist. Ühiste duširuumide kasutamine ja jalanõudes tekkivate niiskete tingimuste tõttu esineb jala seenhaigust kõige sagedamini just sportlastel - siit tuleb ka väljend „sportlase jalg“!
Jala seenhaiguse sümptomid paiknevad sageli varvaste vahel, kuid võivad levida ka jalataldadele ja -külgedele. Jala seenhaigus avaldub tavaliselt kas ühel või mõlemal jalal korraga. Nakatunud piirkondi sügades võite infektsiooni tahtmatult edasi kanda oma kätele või teistesse kehapiirkondadesse.
Jala seenhaiguse sümptomid
Jala seenhaiguse sümptomid on ebamugavad ja tüütud, kuid enamasti on see infektsioon kergesti ravitav. Kui teil esinevad järgmised sümptomid võib tegemist olla jala seenhaigusega:
Teie varbad ja jalad sügelevad ning teil on jalgades kuuma- või põletustunne. Tavaliselt need sümptomid lähevad tugevamaks siis, kui olete jalatsid ja sokid jalast ära võtnud.
Teil on jalgadel ketendav, väga kuiv, lõhenenud või kooruv nahk.
Varvaste vahel on nahalõhed, nahk on muutunud pehmeks ja valgeks (nn haudunud nahk).
Teil on nahalõhed jalataldadel või -kandadel, mis ulatuvad üles jala küljele. Seda võib ekslikult segamini ajada ekseemi või kuiva nahaga.
Jalgadel on villid või mõnel juhul ka haavandid.
Jalad haisevad ebameeldivalt. Seda võivad põhjustada nii pärmseened kui ka bakterid. Lisaks seentele võivad ka bakterid teie jalgadel vohama hakata.
Jala seenhaiguse ravi
Kui märkate jala seenhaiguse sümptomeid, tuleks raviga alustada võimalikult kiiresti. Jala seenhaigust saab ravida käsimüügis olevate paiksete seenevastaste ravimitega, nt Canesten´i klotrimasooli sisaldava kreemiga, mida saate osta lähimast apteegist. See kreem hävitab tõhusalt klotrimasoolile tundlikke seene liike (sh dermatofüüte), mis on sageli jala seeninfektsiooni põhjustajateks. Kreemi on lihtne kasutada – nahale kandes tungib see naha sisse ning pärsib seal seente edasist kasvu kuni seenerakud lõpuks hävinevad.
Millal pöörduda arsti poole?
Arsti juurde peaksite pöörduma siis, kui teie seenhaiguse sümptomid ei ole pärast käsimüügiravimite kasutamist paranenud. See tähendab, et te võite vajada teisi paikseid või suukaudseid seenevastaseid ravimeid või isegi retsepti alusel väljastatavat seenevastast ravimit. Arsti poole peaksite pöörduma ka järgmistel juhtudel:
Olete rase või eakas. Seenevastased ravimid ei pruugi teile sobilikud olla ning arst võib teile soovitada alternatiivset ravi.
Te tunnete seeninfektsiooni tõttu tõsist ebamugavustunnet.
Teie jalg punetab, kuumab ja on valulik. See võib viidata tõsisemale infektsioonile.
Teil on diabeet. Diabeeti põdevate inimeste jalaprobleemid võivad osutuda tõsisemateks. Jala seenhaigus võib viia teiste bakteriaalsete infektsioonide tekkimiseni.
Teie immuunsüsteem on nõrgenenud.
Jala seenhaiguse ennetamine
Kui arvate, et teil võib olla suurenenud risk jala seenhaiguse tekkeks, siis soovitame järgida lihtsaid reegleid, mis aitavad teil vältida nakatumist või ära hoida selle taastekkimist.
Jalad tuleb alati hoolikalt kuivatada, eriti varvastevaheline piirkond. Kuivatamisel vältige jalgade hõõrumist ning pigem kasutage „patsutavaid“ võtteid jalgade kuivatamiseks.
Kandke iga päev puhtaid sokke ja vahetage neid sageli (eriti pärast sportimist ja palavatel päevadel). Puuvillased sokid on parimad.
Kodus olles võtke jalatsid jalast ära, et lasta oma jalgadel „hingata“.
Kasutage oma jalgade kuivatamiseks eraldi rätikut ja peske seda regulaarselt.
Kandke võimaluse korral sandaale.
Peaksite hoiduma järgmisest:
Vältige nakatunud naha kratsimist. See võib põhjustada infektsiooni levimist teistesse kehapiirkondadesse.
Ärge kõndige paljajalu üldkasutatavates kohtades, eriti riietusruumides, ujulates ja ühistes duširuumides.
Ärge jagage rätikuid, sokke või jalatseid teiste inimestega.
Ärge kandke samasid sokkide kaks päeva järjest.
Ärge kandke jalatseid, milles jalgadel hakkab palav ning mis kutsuvad esile jalgade higistamise.